///Postmees
SUOMENKIELINEN LYHENNELMÄ ARTIKKELISTA TULOSSA PIAKKOIN
Soome roheliste presidendikandidaat Heidi Hautala muretseb, et Euroopa Liit on kaotamas oma ühstet poliitikat ja suunda, mida tõestab kas või see, et Eesti on saanud piirileppe küsimuses ELilt vaid sümboolset tuge.
Kui jälgida välisajakirjandust, siis jääb mulje, et EL määratleb end Venemaa presidendi Vladimir Putini poliitika kaudu. [:]
Vene president Vladimir Putin on tõepoolest väga osavalt lammutamas ELi. Ta on lausa otsustava enesekindlusega otsinud võimalusi ajada suurte ELi riikide juhtidega kahepoolsete suhete kaudu omi asju.
Nõnda on jäänud mulje, et ELil pole Venemaaga suhtlemisel ühtset liini, ning väikesed euromaad, eriti uued liikmesriigid, on üsna ebameeldivas olukorras.
Näiteks Eesti-Vene piirileppe küsimustes on ELi toetus Eestile pigem sümboolne.
Endine peaminister Paavo Lipponen, hea suhtleja, viis Soome ELi südamesse. Ka Balti riikidega lõi ta lausa perekonna tasandil suhted peaministrite vahel. Nüüd tundub, et selline eurosolidaarsus ja optimism on kadumas.
Peaminister Lipponen oli tõesti suur ELi visionäär ja tegutseja. Ta lähtus sellest, et kõik Euroopa riigid on võrdsed, olgu see siis suur või väike maa.
Poliitikaekspert Jarmo Virmavirta on soovitanud Eestile suhetes Venemaaga soometumise aja kogemustest õppida. Kas see pole veidi iganenud soovitus?
Kui soovitada sellist kooselu, nagu oli Soomel ja Nõukogude Liidul, siis see on pehmelt öeldes taktitu, sest eestlased teavad palju paremini, mis see tähendas. Soomlaste soometumiseaegsed suhted olid paljudele lihtsalt võimalus ajada taga omakasu.
Nüüd on Eesti ELi liige ja tal pole sellist räpast poliitikat vaja. Eesti peab hoolitsema hoopis selle eest, et EL tegutseks selle nimel, et Eesti ja Venemaa piir, samas ka ELi välispiir, saaks paika.
Kahjuks on mõned Soome poliitikud arvamusel, et Eesti on suhetes Venemaaga provokatiivne ega oska hoida madalat profiili ja just see olevat loonud olukorra, et Venemaa väldib piirilepingule allakirjutamist.
Põhjus, miks Baltimaid nii koheldakse, on selles, et Venemaa pürib taas suurriigiks, kes pole õiendanud arveid oma minevikuga, vaid esindab vanu totalitaarse riigi väärtusi.
Soome president Tarja Halonen ütles hiljuti Armeenias riigivisiidil olles, et ajalukku ei saa takerduda, vaid riigid peavad üheskoos tulevikku ehitama.
Olin väga üllatunud Haloneni sellisest hoiakust, sest tema kui ELi liikmesmaa presidendilt oodati armeenlaste vastu toime pandud genotsiidi osas avalikku seisukohavõttu.
Halonen aga ütles, et me ehitame armeenlastega tulevikku ega vaata minevikku. Selline hoiak pole päris aus, sest inimestel on tähtis tunda, et õiglus võidab, ja ainuüksi sellepärast on vaja inimsusevastastest kuritegudest rääkida.
Soomes käib elav arutelu ka Karjala võimaliku tagastamise üle. Kuidas sellesse suhtute?
Kaks aastat tagasi proovisin kutsuda kokku kodanikefoorumit, et hakata soometumiseaegsest määrdunud minevikust avameelselt rääkima. Algus oli pajulubav, kuid see uks sulgus väga kiiresti. Soomes on hakatud toonitama, et nüüd pole enam vaja nii palju arutada, läheme hoopis tulevikku.
Karjala küsimuses olen arvamusel, et soomlastel on venelastega sellest võimatu rääkida, enne kui Venemaa pole oma minevikku analüüsinud.
Ma olen teise põlvkonna karjalane, kuid see territoorium ei tähenda mulle emotsionaalselt kuigi palju. Samas pean õigeks, et Soomes on paari viimase aasta jooksul selle teemaga aktiivselt tegeletud. Vändatakse filme, ilmub raamatuid. See on psühholoogiliselt tähtis just neile inimestele, kes on seda ebaõiglust kogenud.
Meil on mõned asjatundjad arvanud, et Soomes, võrreldes sama majandusliku arenguga riikidega, on palju perevägivalda. Usutakse, et see tuleb kasvavast masendusest, mis on seotud soome meeste sõjakogemusega.
Teemat on alles nüüd järgmise põlvkonna probleemide kaudu avalikkuses käsitlema hakatud. Ka Eestis on mineviku vägivald kindlasti jätnud perepsühholoogiasse oma jälje. Sõjavägivald mõjutab inimeste elu vähemalt kolmanda põlvkonnani.
Mida arvate roheliste partei presidendikandidaadina, kui tugevalt mõjutab Venemaa energia tulevikus poliitikat Läänemere ääres?
Mind on ärritanud see, et Soomes ehitatakse uut tuumaelektrijaama, põhjendusega, et siis pole me Venemaa energiast sõltuvuses, tegelikult aga kavandatakse Sosnovõi Borist Kotkasse energiajuhet.
Teksti: Imbi Paju
